Mida võib pidada originaalseks graafiliseks leheks?

Graafika on tehnika mis võimaldab kunstnikul oma originaalteost paljundada ehk tiražeerida viisil, mis ei kahanda uute kunstitööde väärtust. Iga tõmmis on originaal, sest selle on teostanud kunstnik või tema meister ning tõmmised on käsitöö ja neid on piiratud arv. Ajalooliselt on tavaks olnud tiraaži valmimise järgselt trükiplaat kas hävitada või teha sellele märge, et vältida hilisemat juurdetrükkimist.
Piiratud tiraažiga kunstitöö väärtus on kõrgem.

Kuidas graafilisi lehti märgitakse?

Originaalne graafiline tõmmis - pr.kl. Gravure originale, ingl. kl. Original Print, signeeritakse 2H pliiatsiga. Hea tava kohaselt kirjutatakse kogu töösse puutuv info pildipinna alumise serva alla kujutise laiusena.  Graafilised lehed nummerdatakse tõmmiste tegemise järjekorras jättes vahele teosed mida kunstnik oma tiraaži hulka arvestada ei soovi.

Tõmmiste koguarv märgitakse iga pildi all (nt 1/25 - esimene tõmmis kahekümne viiest) koos töö pealkirja, tehnika, autori nime ja teostamise aastaga.
On kunstniku valida kas ta soovib täpsustada oma tehnikat või jääb üldise kirjelduse juurde nagu kõrgtrükk, sügavtrükk, lametrükk jne. Kui tegemist on kunstniku enda poolt välja töötatud tehnikaga siis nimetataksegi seda autori tehnikaks. Samuti võib märkida segatehnika kui on kasutataud palju erinevaid asju koos või pildi all on kirjutamiseks vähe ruumi.  Kui tegemist on väga väikese tööga jääb tehnika märkimata ning kunstniku nime võivad asendada initsiaalid.

Kunstnik võib enne tiraaži trükkimist tehtud tõmmised (värviproovid jms.) märkida numbrite asemel märkega AP (artist proof - kunstniku proovitõmmis) kuid selliselt märgitud tööde arv võiks jääda 10% kanti tiraaži suurusest.

Juhul kui tiraaž on trükitud erinevatele paberitele või värvivariatsioonidega võib kasutatda märget E.V. (Edition Varied) või V.E. (Variable Edition print või Varied Edition) . Selliseid tõmmiseid numereeritakse sageli rooma numbritega. Näiteks: I/X - X/X.

Tõmmised registreeritakse töömärkmikus, mis võiks igal kunstnikul olla. Sinna märgitakse teoste valmimise aeg, trükitud tõmmiste numbrid ja tiraaži arv, tehnika ja mõõdud. Samuti võiks üles märkida kasutatud paberi ja värvide info.

Valitud tehnika seab tiraaži suurusele omad piirangud. Kuivnõel annab olenevalt alusmaterjalist 10 - 30, ofort 50 - 60 tõmmist. Litograafia tõmmiste arv ulatub sadadesse. Loomulikult oleneb kõik plaadi omapäradest.


Toome ära ka ajaloolise prantsuskeelse märgete süsteemi:

Epreuve d´artiste E.A või Artist´s Proof-AP
Kunstniku tõmmis. Kunstnikul on õigus võtta endale väljaspool tiraaži viis kuni kümme eksemplari.
Need märgitakse rooma numbritega I-V ja tähtedega E.A, sageli ka H.C (hors de commerce) - mittemüüdav.
AP järgi kirjutatakse rooma numbritega mitmes see on.
 
Epreuve d´etat
proovitõmmis mitte veel päris valmis tööst. Märgitakse vastavalt I état, II état.

Epreuve d´essai
Valmis töödest tehtud proovid, paberi või pressi proovimiseks. Kui proovitõmmise kvaliteet on terve tiraaži eeskujuks sobiv siis märgitakse see sõnadega Bon á tirer - valmis trükkimiseks.
 
Epreuve nature
proovitõmmis, nn aus tõmmis, et näha oleksid kõik head ja vead.
 
Tiree par l´artiste - T.p.l.a.
Kunstniku enda tõmmatud tõmmis. Eriti oluline siiditrüki ja lito puhul, kus meistri abi on tavaline.
 
Hors commerce - H.C.
Mittemüüdav tõmmis. Mõeldud vahendajatele reklaamiks. Need tõmmised on samuti nummerdatud.
 
Imp.- ladina keelsest sõnast impressit mis tähendab trükkis. Kirjutatakse allkirja järgi või alla paremale nurka.
 
Kui plaadile on graveeritud autori märk siis tuleb ikkagi tõmmis allkirjastada, et vältida võltsingu kahtlust.


Trükipaberid

Trükipaber peab vastu pidama suurele survele, leotamisele, suutma endasse imeda võimalikult palju trükivärvi. Vähemtähtis ei ole ka paberi kvaliteet, et tõmmis ei kolletuks valmistatakse trükipabereid paberiveskites kus toormaterjaliks on happevaba kiudaine nagu näiteks puuvill. Jaapanis on traditsiooniks kasutada toormaterjaliks kozo´t ehk mooruspuu koort.