Kõrgtrükk
Linoollõige on graafikatehnika, kõrgtrükimenetlus. Linoleumplaadist lõigatakse uuritsaga välja kohad, mis peavad tõmmisel jääma valgeks. Linoollõiget on erandlikult (E.Viiralt) kasutatud ka sügavtrükimenetlusena (väljalõigatud kohad trükivad).
Pimetrükk on värvitu reljeeftrükk puit-, linool- või muult faktuurseks töödeldud plaadilt.
Puugravüür, ksülograafia, kõrgtrükimenetlus. Kujutis graveeritakse uuritsatega (tömppeitlitega) kõvast ja tihedast puidust (nt.okspuust) risti süüd lõigatud plaati. Peamine väljendusvahend on heledate ja tumedate toonide vahekord: hõredam graveering tekitab tõmmisele tumedama, tihedam heledama pinna. Puugravüüri võttis kasutusele 18.saj. lõpus inglane T.Bewick (1753-1828). Selles tehnikas tehti 19.saj. II poolel (fotomenetluse leiutamiseni) peamiselt raamatute ja ajakirjade illustratsioone ning reproduktsioone.
Puulõige, ksülograafia, kõrgtrükimenetlus. Kujutis lõigatakse õõnespeitlitega piki süüd saetud nt. pirni- või pähklipuust plaati. Peamised väljendusvahendid on kontuur ja kontrastne pind. 4.saj-st trükiti Vanadel Idamaadel graveertud puuklotsiga riiet ja u. 7.saj-st Hiinas ka raamatuid. Lääne-Euroopas hakati puulõiget rakendama 14.saj. lõpus, kui oli õpitud paberit valmistama (kalendrid, mängukaardid, pühakupildid, plokkraamatud), Venemaal 16.saj. keskel. Algul viljeldi kontuuril põhinevat (ms. vesivärvidega koloreeritud), seejärel kergelt vormi modelleerivat laadi.
Kollograafia on tehnika kus jäigale alusplaadile kleebitakse erineva tekstuuriga materjalidest kollaaž. Selles tehnikas valminud plaati võib trükkida ka sügavtrükis või sellega kombinatsioonis.